Kui lapsed teevad süüa -> porgandi-redise salat

Mida suuremaks laps sirgub, seda rohkem pisikese põngerjana tehtud emme aitamised (mis tihtilugu tundusid segamisena 😀 ) hakkavad töövilju andma.

Näiteks tuli Põnn mulle appi söögitegemisele ja otsustas, et ta tahaks salatit teha. Esimene mõte oli tal alustada porgandiga, sealt edasi lisada asju, mida külmkapist leiab ja salatitegu lõpetada hapukoore lisamisega. Mina ei öelnud talle, mida ta panna võiks. Nii palju ütlesin, et ta sinki ei paneks, kuna see tundus väga kahtlasena 😀

Salati sisse läksid porgand, redis, karulauk, segasime hapukoorega ja maitsestasime küüslaugusoolaga. Salat sai üllatavalt hea.

Ja selles võite küll kindlad olla, et see salat on Põnni lemmik 😀 On see ju ise mõeldud-ise tehtud. Ta ei väsi ka korrutamast, et see on tema välja mõeldud salat. Ja nii see tõesti on!

Parim viis lapsed sööma saada ongi võtta nad kööki abiliseks. Üldjuhul ise tehtud toit kuidagi tõmbab lapsi sööma.

Raamatusoovitus “Oranži ruudu muinasjutt”

Tihtilugu tulevad lapsed ise lagedale heade mõtetega, kuidas oma aega sisustada.

Minu laps, 5-aastane, otsustas välja anda raamatu 🙂
Tekstid on kirjutatud küll minu käega, aga tema ütles ette. Isegi, kui soovisin lauseehitusi parandada, siis seda ta mul teha ei lubanud. Ühes kohas siiski tegin ja hiljem raamatut lugedes ütles ta selle kohta kohe, et tema küll seda niimoodi ei öelnud.

 

lauamänge saab ka ise meisterdada

Meie võtsime Põnni algatusel ette memoriini meisterdamise.

Selles pole ilmselgelt midagi rasket, vaja on vaid
* kartongi (või hädapärast kasvõi akvarellipaberit)
* joonlauda
* harilikku
* kääre
* värvipliiatseid.
Ma joonistasin Põnnile ruudustiku ette ja tema asus pilte joonistama. Üksikud pildid on ka minu tehtud.

Kuigi meil oli kasutusel kartong, siis kleepisime tagaküljele veel ühe liimitava paberi – lihtsalt sellepärast, et mul on seda väga palju 🙂 See tegi mängukaardid veel tugevamaks ja lisas ka mõnusa tekstuuri tagaküljele.

Enda tehtud memoriini suur pluss on see, et vastavalt osavusele, saab mängukaarte alati juurde teha, et mäng ikka rohkem pinget pakuks.

Järgmise asjana tekkis üks meisterdamise vajadus kohe siia juurde – võikarp, mille sees meie tehtud memoriin on, vajab nüüd kaunistamist.

Endapoolse ideena pakun mingi hetk Põnnile välja ka pusle tegemise. Lisaks olen ma kogunud piimapakkide korke ja keermeid, nendest pean ma lõpuks ometi mingi mängu välja mõtlema. 

maagiline südamekaart

Eriolukorra kes-küll-teab-mitmes-päev.
Päevad koosnevad maalimisest, meisterdamisest ja värskest õhust 🙂
Siin siis järjekordne meisterdus, mis valmis meie papa sünnipäevaks.

järjehoidjate sadu (voltimise õpetus)

Nonii, ilmad on jälle külmemad ja minul tekib küll tunne, et õue ei taha minna enne kui kevadsoe jälle tagasi on. Vähemalt on päike väljas ja eks me ikka poeme õue ka. Enne veel jagan väikest ideed, millest Põnn väga vaimustesse sattus.

Näitasin talle, kuida teha nurga järjehoidjaid. Mul oli hea meel, et talle see tegemine kohe meeldima hakkas, kuid pärast kuue järjehoidja tegemist tundsin mina, et kuhu ma ennast küll seganud olen. Muudkui mõõda talle sobivaid ruutusid..ikka veel..ja veel..ja veel. Kuni ma lõpuks taipasin, et teeks talle šablooni valmis ja nii saan ka ise vaikselt enda järjehoidjate kallal pusida 🙂

Šablooni tegemine on lihtne, sealt edasi ka järjehoidja tegemine pole kaela murdev.
Meie järjehoidjate külje pikkus on 6 cm.

Ja sealt edasi tulebki kaunistama hakata. Meie tegime alguses loomade nägusid, siis katsetasime teisi kujutisi ja sealt edasi, kui Põnnil püsivus juba kaduma hakkas, sai ka lihtsalt kleepekaid peale kleepida.

Hetkel on siin majapidamises igatahes juba 12 järjehoidjat 🙂

Uued mõtted on juba ka, milliseid järjehoidjaid veel teha.
Põnn arvas, et ta teeb need kingituseks oma sõpradele, kui ta neid lõpuks jälle näeb.

koduste vahenditega takistusrada (video)

Hetkel, kui paljud on oma lastega koduses isolatsioonis, on läinud väga populaarseks ideede, mida lapsega huvitavat teha, jagamine.

Praeguseks hitiks on saamas takistusrajad. Olen ise juba pikalt mõelnud, et aias võiks meil olla üks lahe isetehtud takistus-/seiklusrada. Teostuseni ma kunagi ei jõudnud, sest see tundus nii suure tööna. AGA, nüüd siis käis mul lõpuks ära klõps – takistusrada ongi võib-olla põnevam, kui ta on tehtud olemasolevates vahenditest ja seda saab igal ajal muuta. Püsivad asjad tekitavad lõpuks ikka tüdimust. Küll läks mul kaua selle mõistmiseni jõudmine, aga lõpuks siis tekkis meil aeda pop-up takistusrada 🙂

Mingeid spetsiaalseid koonuseid, rõngaid või muud atribuutikat see muidugi ei vajanud. Aias kättesaadavatest asjadest ja nupukast mõistusest täiesti piisas 😀
Esimene rada sai suhteliselt lühike, kuid hiljem kogus Põnn veel erinevaid asju kokku, et üle nende hüpata, vahelt läbi joosta või muid trikke teha.

Väike ülevaade, millest meie tehtud rada koosnes:

multifilmi tegemine lapsega

Jälle uus nädal, kus sina pead olema oma lasteaialapsele lisaks tavapärastele kohustustele ka õpetaja ja sõprade eest. Millega sa tema meelt lahutad? Missuguseid uusi emotsioone ja teadmisi talle pakud?

Mina tutvustasin Põnnile eile ühte varianti, kuidas teha multifilmi. Suurem osa tööst on hetkel minu tehtud, kuna see oligi tutvustus, aga järgmine plaan on lasta tal endal võimalikult palju tööd ära teha.
Kõlab hea mõttena, mida sooviksid proovida?

Ütle julgelt, kui pakub huvi ja tahaksid ka seda proovida, kuid ei oska. Jagan rõõmuga oskusi ka sulle. Ja usu mind, see on tegelikult väga lihtne.

(See tegemine sobib ka koolilastele. Lasteaialast mainisin postituse alguses seetõttu, et mul pole lihtsalt aimu ka, missugust elu elavad praegu koduõppel olevad lapsed ja nende vanemad. Ma ei tea, kui palju vaba aega teil jääb).